Miks multšida sügisel?

Viimased aastad on näidanud, et sügis venib meil üha pikemaks ja aiatöid saab teha veel novembriski. Pikka ja sooja sügist on hea ära kasutada lehtede ja taimejäänuste kokku kogumiseks, vanade istutusalade katmiseks ja uute peenarde alustamiseks.

Võib küll tunduda, et sügise saabudes elu aias aeglustub, aga tegelikult pinnases toimub veel vilgas tegevus kuni selle külmumiseni. Suvel istutatud puud, põõsad ja muud püsikud kasvatavad alles oma juuri, kasutades selleks mullas olevaid toitaineid ja niiskust. Vihmaussid, putukad ja erinevad mikroobid töötlevad jätkuvalt mullas leiduvat orgaanilist materjali ning multšikiht, mis kevadel ja suvel sai pinnase kaitseks maha laotatud, on tõenäoliselt selleks hetkeks juba oluliselt kahanenud. Seetõttu on just sügisel enne püsivate öökülmade saabumist parim aeg multšiga kaetud alade uuendamiseks.

Uuendamist vajav multšitud peenar

Sügisel, kui paljud taimed on elutsüklit lõpetamas on parem märgata peenraid, mis on liiga kuivad või madalaks vajunud ja vajavad lisamultši, võib-olla on vaja mõni peenar ümber kujundada või käiguradasid muuta. Niikaua kui maa pole paksu lumega kaetud, võib neid töid teha – seda kõike tingimusel, et maad ei künta ega kaevata. Seega on võimalik igal sügisel oma peenardel multši kasutades kerge vaevaga huumuskihti kasvatada ja mulda parandada. Sügisel multšiga kaetud istutusalade muld on kevadel toitainerikkam, erosiooni eest kaitstud ja soojem kui ümbritsev pinnas, mistõttu on sinna kevadel kergem istutada.

Ajal, kui rohttaimed on lõpetanud kasvamise ja alanud on esimesed sügisesed vihmaperioodid, tuleks multš enne esimeste püsivate öökülmade saabumist laiali laotada. Korralik multiškiht kaitseb taimi kiire külmumise eest ja pikendab oluliselt orgaaniliste protsesside kestust mullas. See on väga vajalik, sest puud, põõsad ja muud püsikud kasvatavad veel juuri ja koguvad nn talvevarusid. Mida kergemini saab talv üle elatud, seda parem on ka nende seisund järgneval aastal.

Veel üheks multši kasutamise põhjuseks on see, et multšimine aitab kõige tõhusamalt umbrohu vastu. Sügisel multšikihiga kaetud istutusaladel on umbrohu kasv kevadel raskendatud. Samuti on sellest läbi kasvavaid umbrohte palju lihtsam välja tõmmata. Kui hoida peenraid multšituna kogu taimede kasvu aja, siis järgmisel kevadel on juba palju lihtsam. Ka kaevamata jätmine hakkab paari aasta jooksul soodsat mõju avaldama. Nimelt just kaevates satuvad umbrohuseemned tihti maapinnalt sügavamale, sobivalt niiskesse mullakihti. Tugevalt umbrohtunud pinnale võib laotada paksu kihi ajalehti või pappi, et takistada tugevakasvuliste umbrohtude kasvu. Sinna peale saab rajada uue peenra.

Kuna taimi võib istutada kogu kasvuhooaja jooksul, siis võib ka sügisel uusi peenraid rajada. Taimevalik on suve alguses küll kõige suurem, kuid see-eest vajavad sügisel istutatud taimed vähem kastmist. Kesksuvise leitsaku ajal lõõskab päike nii tugevalt, et istandikke tuleb usinalt kasta ja varjutada. Parem on aga istutamine siiski hilisema aja peale edasi lükata. Püsikupeenrale seemnetega levinud umbrohi tuleb aegsasti välja kitkuda, et see võimust ei võtaks. Esimestel aastatel säilitab pinnale laotatud õhuke multšikiht mullas niiskust ja takistab umbrohu idanemist, häirimata seejuures püsikute kasvu.

Värskelt multšitud peenar

Kui külvatud ja istutatud taimed on kasvuhoo sisse saanud, tasuks peenrad kindlasti talveks multšiga katta. Üsna pea algab ülemises mullakihis täisväärtuslik elu – mulla kobestamine ja õhutamine. Oluline õhurikkuse säilitamisel on ka sellel, et peenarde peal ei käida ja mulda kokku ei suruta.

Uute aedade puhul kasutakse sageli maapinna silumiseks buldooserit-koppa, mille tulemusena pressitakse maapind kõvaks nagu betoon ja sinna peale tuuakse enamasti 10-15 cm paksune musta mulla kiht. Kahjuks ei suuda taimed nii kõva aluspinnase sisse juuri ajada ning multšimine on siin hea võimalus pinnase tasakaalustamiseks ja aluskihi pehmendamiseks. Taimed püsivad paremini, muld ei kuiva ega kao ära ning seda tekib multši kõdunemise kaudu kogu aeg juurde. See ongi põhiline erinevus kõduneva ja mitte kõduneva multši puhul. Parima tulemuse saamiseks võiks paari aasta järel multšikihti 2-3 sentimeetrise kihina uuendada.

Multšikihi uuendamine

Sügisese multšimisega saab vähendada talvistest mullatemperatuuride kõikumisest tingitud riske taimedele. Multš hoiab pinnase suvel jaheda ja talvel soojemana, aidates vältida ja pehmendada suuri temperatuuri kõikumisi mullas, mis ongi taimedele kõige suurem stressitekitaja. Idee on hoida mullatemperatuur ühtlane ehk kui pinnas on külmunud, siis multš hoiab seda külmunult. Tasub teada, et stressis taimed ei kasvata ilusaid õisi ja seda väga pikka aega.  

Savisemate muldade puhul tekib sügiseste vihmade ajal oht liigniiskuseks ja taimed võivad mädanema minna, see kehtib eriti just uute koosluste puhul. Siis oleks tark taimede ümbert hoopis veidi multši eemale tõmmata, et muld kuivada saaks.

Vahetult taimede varte ümbert tuleb multš eemale tõmmata, et taim liigniiskuse tõttu hauduma ei läheks

Kui maa on veel külmumata, ei ole mõistlik rooside ega teiste taimede katmisega kiirustada, et need soojas hauduma ei läheks. Aga vanad lehed ja muu praht tuleks küll juba ära koristada, sest need on heaks talvituskohaks haigustele ja kahjuritele. Põhjalikum katmine tasub ette võtta siis, kui maa on kergelt külmunud.

Multšitud roosipeenar
Järgmine
Öökülmade saabudes on õige aeg roosid multšiga katta

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: